KRIITIKA ehk HEAD JA VEAD
Waldorfkool sobib oma loomult lastele,
kes vajavad rahulikku arengukeskkonda ja kelle vanemad maldavad
oodata lapse õpitulemusi vastavalt noore inimese arengule.
Ta on väikeste klassidega alternatiivkool.
Kool, mis ei anna mitte ainult faktiteadmisi, vaid tegeleb ka
eetiliste hoiakute kujundamisega.
Traditsiooniline kool on pööranud
põhitähelepanu õpilase (lapse) kognitiivsele arengule (mõtlemine,
tajumine) – waldorfkoolides on peatähelepanu afektiivse valdkonna
arendamisele, so tunded ja hoiakud.
Waldorfkool on positiivselt mõjutanud tavakooli.
Mõned ideed, mis on ilmunud tavakooli
waldorfkooli eeskujul:
- Õpilasi tõmmatakse kaasa otsuste langetamisele ja oma tegevuse planeerimisele.
- Püüd mitmekesistada õppemeetodeid.
- Õppetööd püütakse seostada järjest enam igapäevaelu ja praktiliste probleemidega.
- Õppimine (ja õpetamine) muutub struktuurses mõttes avatumaks: moodustatakse ajutisi õpperühmi tööks projektide või ülesannetega.
- Kool püüab luua õpilastes turvatunnet. Ebaõnnestumised (ka õppimises) ei tohi õõnestada õpilaste enesekindlust.
Ise näen waldorfpedagoogika kõige suurema nõrkusena seotust tõekspidamisega, et Jumal lõi taeva ja maa. Seetõttu ei lange vaimuteaduslik arusaamine evolutsioonist päriselt kokku üldtunnustatud seisukohtadega. Waldorfpedagoogika jätab Darwinile koha evolutsioonikäsitluses kõrvuti kõigi teistega, sest ta annab võrdsed võimalused kõigile, kuid siiski vaimuteaduse seisukohast on kõik jumalikku päritolu.
No comments:
Post a Comment